Restoran Dominic

Juba mitu kuud veensin ma Andrest, et ta sellel aastal oma sünnipäeva korralikult tähistaks, aga tulemusteta. Ta ei tahtnud suurt pidu ja ütles, et tema soov on minna lihtsalt koos minuga restorani õhtustama. Hakkasime siis internetist kohta valima ning ma ei teagi täpset põhjust, aga valituks osutus restoran Dominic.

Olin samal päeval tööl ja pidin ennast päris ruttu riidesse sättima ning mõtlesin juba varakult välja, mida selga panna. Valituks osutus õhuline roosa suvekleit, kuldsed kingad ja must pintsak.

Juustega ei jõudnud midagi peale pesu ja kuivatamise ette võtta, aga pärast pildilt tundus täitsa okey.

Läksime küll taksoga, aga mõne tänava pidime siiski jalutama, tundsin ennast nagu staar, sest kõik vaatasid mind.

Restoranis oli meeldiv vastuvõtt ning sõbralikud teenindajad. Atmosfäär oli väga mõnus -kaunid vapipuudega kaksikaknad ning põnevad laetalade maalingud. Keset saali ilutses hiigelsuur lillevaas ning kohe meie kõrval oli kaunis valge klaver.

Tellisime eelroaks juustuvaliku, pearoaks küpsetatud pardidue veinise pirni ja kartuli maapirni püreega ning magustoiduks creme brüle ja shokolaadikoogi. Kõige selle kõrvale jõime burgundya pinot noiri.

Jutustasime oma pulmadest ja arutasime, et väga lahe oleks abielluda hoopis Itaalias kus meid paneks paari mõni vahva kohalik ja taustaks mängiks itaalia muusika ning pidasime puhkuseplaane ja tundsime üksteise seltskonnast rõõmu.

Kokkuvõttes oli väga mõnus sünnipäev ja mul on natuke isegi hea meel, et me suurt pidu ei korraldanud.

Õhtul istusime rongile ja sõitsime väikesesse Hollandi linnakesse Ko sugulastele külla. Tegime oma esimese grilli ja istusime suure laua taga ning pidasime nö. rahvusvahelise õhtu...veidi Eestit, Hollandit ja Kuubat. Pererahvas tutvustas meile salsatantsu ja kuna päev oli alanud väga vara hakkas ka silm vaikselt kinni vajuma.

Järgmisel hommikul sõime korraliku hommikusöögi ja sõitsime salsamuusika saatel Belgiasse Antwerpenisse...mõni tund sõitu mööda kiirteed ning olimegi kohal. Jõime päikesepaistel kohvi ühe väga uhke restorani terrassil ning El sai kokku ühe vana tuttavaga kes seal elab.

Siis jalutasime mööda armsaid linnatänavaid....sõime vahvleid ning ostlesime ja ootasime põnevusega rongile minekut, et sõita kauaoodatud Pariisi.

Ja siis see juhtus...ma armusin Pariisi. Võimas Eiffel, kaunid pargid, inimesed kes oskavad hetke nautida ja lihtsalt olla, jumalik vein, lillemeri, milline arhidektuur, millised toidud, küpsetised unelmate kaubamajad jne jne. Montmarte muinasjutuline piirkond kõrgel mäe otsas...imeline vaade ja linnatuled...kaunis kirik ja kunstigaleriid igal sammul.

Ja kõige ilusam päev.....alustasime päeva Eiffelis....jalutasime mööda ilusaid tänavaid Seine jõe äärde ning suundusime jumalaema kiriku juurde....seejärel pidasime pikniku Louvre pargis ( nautisime naturaalset siidrit, värskeid croissante, imelist sinki , juustu ja värskeid maasikaid)

Jalutasime ja lihtsalt nautisime seda ilu.

Edasi läksime kehekesi....A tahtis mulle midagi näidata. Jalutasime mööda Seine jõe kallast kuni jõudsime ühe suure paadini....ning kruiis võiski alata.

Me sõitsime läbi kõik kaunimad vaatamisväärsused...nautisime üksteist, päikesepaistet ning tuult juustes. Pärast kruiisi jalutasime jõeääres ja imetlesime päikeseloojangut ning A palus mul istuda...taustaks eiffel ja imeline Pariis....ja siis see juhtus...ta rääkis mulle kuidas 3 aastat on see aeg kui inimene tunneb ära kas ta tahab teisega koos olla ja et tema tahab ning veel palju ilusaid asju, mida ma enam täpselt ei mäleta ning laskus siis ühele põlvele ning palus mind naiseks...mul olid silmis pisarad ja ma vastasin...muidugi.....me olime kihlatud...see oli imeline tunne...natuke nagu panniga pähe saanud ja õnneuimas.

Terve tee hotelli imetlesin oma sõrmust ning metroos peitsin käed ära taskusse..... ja ei suutnud ära oodata, et saaksin uudisest E-le ja Ko-le rääkida.

Kui olime uudise välja hõisanud algasid õnnitlused ning tuli kiire ühine otsus....seda peab tähistama....läksime Cafe Paris`e ning tellisime pudeli shampanjat ja snäkke ning nautisime head seltskonda, erilist tunnet ning väärikat teenindust.

Puhkus aprillis

Juba sügisel rääkis sõbranna mulle, et plaanib Pariisi maratoni jooksma minna ning võtab oma peika kaasa ja meil tekkis hea idee, et läheks õige kõik koos.

Mõeldud,tehtud...

Mõne kuu pärast ostsime lennupiletid Amsterdami, et sealt meie trippi alustada. Veidike planeerimist ja arutamist ning meie reisimarsruut sai paika.

07.04.2011 kell 6.40 asusime Estonian airi uue lennuki Brunoga Amsterdami poole teele. Lend oli väga mugav ja teenindus tasemel ning õigepea jõudsimegi pärale. Lennujaamas saime õnnelikult oma pagasid kätte ja sõitsime rongiga Amsterdami kesklinna. Seal tuli meile vastu Ko sugulane koos väikese beebiga ning me hakkasime linna avastama.

Esimese peatuse tegime turismipunktis ja soetasime endale linnakaardi ning esimese hooga tahtsime vaid julutada ja juba mõne aja möödudes sai nälg meist võitu ning kinnitasime keha.

Seejärel oli meil jälle energiat, et edasi liikuda. Ühe päeva jooksul jõudsime külastada lilleturgu ning nautida sealset ilu, sõita laevaga mööda kanaleid,jalutada punaste laternate tänaval, käija seksimuuseumis, pildistada kümneid kitsa fassaadiga maju, ostelda poodides, soetada paar spacecakei, hakata kartma hulle jalgrattureid kes on Amsterdamis nagu pühad lehmad Indias. (neid on kõikjal ja kõik annavad neile teed).

KREETA 2008 APRILL