Juba päris mitu aastat oleme unistanud oma väikesest aialapist ja sellest et oleks rohkem ruumi ja õhku. Olemegi siis mööda kinnisvaraportaale tuulanud ning päeva lõpuks nentinud, et mida pole seda pole. Kui sisestada otsingusse Tallinn, maja, minimaalselt 100 ruutu ja hoov võis juba midagi leida, aga kui lisada veel üks kriteerium milleks on asukoht kitsenes valik tunduvalt ja seejärel ka sobivas hinnaklassis otsides pidime kurvastama kuna osta polnud midagi. Ja tegelikkuses unistasime me muidugi veidi suuremast majast ning kesklinna lähedusest ja viisakast seisukorrast. Leidsime ligilähedasi objekte, mõned olid liiga kehvas seisus, mõni liiga kallis, üks asus neljal tasandil ja surnuaia kõrval ning ühte ei soovinud omanik müüa :)
Ideaalses maailmas pidi see maja asuma Kesklinnas, Kristiines, Maarjamäel, Nõmmel või Pirital.
Aga kuna ideaalseid asju pole olemas siis ei leidnud me ka maja nendest piirkondadest. Laiendasime oma otsingut, tuulasime juba Viimsi tänavatel ning vaatasime isegi Tallinna piiridest väljapoole. Ühel hetkel avastasin ma enda jaoks ka Peetri. Kahjuks minu kallis abikaasa välistas selle piirkonna ning otsisime edasi ikka endistest kohtadest. Mina ikka aegajalt piilusin ka Rae valla suunas ning sain oma mehe nõusse neid kohti läbi sõitma minema. Alustasime päris kaugelt, Metssea ja Põdra elamurajoonidest, sest need olid rohelised ja looduskaunid kohad. Mina aga ei suutnud ennast sinna elama kujutada ning veensin teda Peetri poole sõitma. Kui olime juba teel koju avastasime Ülemiste järve kõrvalt väga rohelise piirkonna ning ka minu kaasale meeldis see. Kohe kui koju jõudsime sisestasime otsingusse Peetri ja otsisime vaid neid tänavaid mis said eelnevalt ära kaardistatud. Ja oh seda rõõmu kui leidsimegi mõned objektid. Esimene oli liiga suure tee ääres, teine liiga väikese hooviga ja kolmas ning viimane tundus täitsa okey, et vaatama minna. Üllatus oli seda suurem kui vaatasime, et objekti müüb Andrese tuttav ning tegemist on sama majaga mida mõni aeg tagasi meie üks teine tuttav vaatama minna soovitas. Lisaks sellele tuli välja, et ka naaber on teada.
Käisime maja juba järgmisel päeval vaatamas ning vähem kui kuu pärast, täpsemalt 1 juunil kolisime sisse. Saime maja sobivas hinnaklassis, suuri renoveerimistöid see ei vaja ning hoov on isegi soovitust suurem. Tegemist on peaaegu 10 aastat tagasi ehitatud hoonega, mida on müüdud perekonnasiseselt ning mis on väga hästi säilinud. Hoov on avar, majal on kaks terrassi üks hommiku ja päevase päikese jaoks ja teine õhtupäikese nautimiseks. Mul on nüüd vann, Andresel on saun ja lõpuks ometi on meil piisavalt ruumi ja valgust. Lisaks sellele on mul nüüd walk in closet ja nõudepesumasin millest ma juba aastaid unistasin. Maja on väga hästi läbi mõeldud ning palju ümber tegema ei pea, aga veidi siiski. Meie kodu kõige suuremateks plussideks pean ma asukohta, mis võib tunduda mõnevõrra kummalisena kuna esialgu me välistasime Peetri täielikult. Meie maja eest kesklinna on umbes 6- minuti tee, kõrval asub tõeline maakodu, millel on suur kartulipõld ning maakividest kaunis hoone. Mõnikord on kuulata kuke kiremist ning erinevad linnud laulavad ümber meie kodumaja. Me elame linnale nii lähedal, aga samas on tunne nagu oleksime maal.
