Õhtul istusime rongile ja sõitsime väikesesse Hollandi linnakesse Ko sugulastele külla. Tegime oma esimese grilli ja istusime suure laua taga ning pidasime nö. rahvusvahelise õhtu...veidi Eestit, Hollandit ja Kuubat. Pererahvas tutvustas meile salsatantsu ja kuna päev oli alanud väga vara hakkas ka silm vaikselt kinni vajuma.
Järgmisel hommikul sõime korraliku hommikusöögi ja sõitsime salsamuusika saatel Belgiasse Antwerpenisse...mõni tund sõitu mööda kiirteed ning olimegi kohal. Jõime päikesepaistel kohvi ühe väga uhke restorani terrassil ning El sai kokku ühe vana tuttavaga kes seal elab.
Siis jalutasime mööda armsaid linnatänavaid....sõime vahvleid ning ostlesime ja ootasime põnevusega rongile minekut, et sõita kauaoodatud Pariisi.
Ja siis see juhtus...ma armusin Pariisi. Võimas Eiffel, kaunid pargid, inimesed kes oskavad hetke nautida ja lihtsalt olla, jumalik vein, lillemeri, milline arhidektuur, millised toidud, küpsetised unelmate kaubamajad jne jne. Montmarte muinasjutuline piirkond kõrgel mäe otsas...imeline vaade ja linnatuled...kaunis kirik ja kunstigaleriid igal sammul.
Ja kõige ilusam päev.....alustasime päeva Eiffelis....jalutasime mööda ilusaid tänavaid Seine jõe äärde ning suundusime jumalaema kiriku juurde....seejärel pidasime pikniku Louvre pargis ( nautisime naturaalset siidrit, värskeid croissante, imelist sinki , juustu ja värskeid maasikaid)
Jalutasime ja lihtsalt nautisime seda ilu.
Edasi läksime kehekesi....A tahtis mulle midagi näidata. Jalutasime mööda Seine jõe kallast kuni jõudsime ühe suure paadini....ning kruiis võiski alata.
Me sõitsime läbi kõik kaunimad vaatamisväärsused...nautisime üksteist, päikesepaistet ning tuult juustes. Pärast kruiisi jalutasime jõeääres ja imetlesime päikeseloojangut ning A palus mul istuda...taustaks eiffel ja imeline Pariis....ja siis see juhtus...ta rääkis mulle kuidas 3 aastat on see aeg kui inimene tunneb ära kas ta tahab teisega koos olla ja et tema tahab ning veel palju ilusaid asju, mida ma enam täpselt ei mäleta ning laskus siis ühele põlvele ning palus mind naiseks...mul olid silmis pisarad ja ma vastasin...muidugi.....me olime kihlatud...see oli imeline tunne...natuke nagu panniga pähe saanud ja õnneuimas.
Terve tee hotelli imetlesin oma sõrmust ning metroos peitsin käed ära taskusse..... ja ei suutnud ära oodata, et saaksin uudisest E-le ja Ko-le rääkida.
Kui olime uudise välja hõisanud algasid õnnitlused ning tuli kiire ühine otsus....seda peab tähistama....läksime Cafe Paris`e ning tellisime pudeli shampanjat ja snäkke ning nautisime head seltskonda, erilist tunnet ning väärikat teenindust.
