Juba mitu kuud veensin ma Andrest, et ta sellel aastal oma sünnipäeva korralikult tähistaks, aga tulemusteta. Ta ei tahtnud suurt pidu ja ütles, et tema soov on minna lihtsalt koos minuga restorani õhtustama. Hakkasime siis internetist kohta valima ning ma ei teagi täpset põhjust, aga valituks osutus restoran Dominic.
Olin samal päeval tööl ja pidin ennast päris ruttu riidesse sättima ning mõtlesin juba varakult välja, mida selga panna. Valituks osutus õhuline roosa suvekleit, kuldsed kingad ja must pintsak.
Juustega ei jõudnud midagi peale pesu ja kuivatamise ette võtta, aga pärast pildilt tundus täitsa okey.
Läksime küll taksoga, aga mõne tänava pidime siiski jalutama, tundsin ennast nagu staar, sest kõik vaatasid mind.
Restoranis oli meeldiv vastuvõtt ning sõbralikud teenindajad. Atmosfäär oli väga mõnus -kaunid vapipuudega kaksikaknad ning põnevad laetalade maalingud. Keset saali ilutses hiigelsuur lillevaas ning kohe meie kõrval oli kaunis valge klaver.
Tellisime eelroaks juustuvaliku, pearoaks küpsetatud pardidue veinise pirni ja kartuli maapirni püreega ning magustoiduks creme brüle ja shokolaadikoogi. Kõige selle kõrvale jõime burgundya pinot noiri.
Jutustasime oma pulmadest ja arutasime, et väga lahe oleks abielluda hoopis Itaalias kus meid paneks paari mõni vahva kohalik ja taustaks mängiks itaalia muusika ning pidasime puhkuseplaane ja tundsime üksteise seltskonnast rõõmu.
Kokkuvõttes oli väga mõnus sünnipäev ja mul on natuke isegi hea meel, et me suurt pidu ei korraldanud.
