YMCA KORRALDAS JÄRJEKORDSE PÕNEVA KOOLITUSE
Ühel ilusal laupäeval korjasime tüdrukud auto peale ja sõitsime vihula poole. Vihulas olin varemgi käinud, viimati enda pulmas ning mul oli selline põnev ootusärevus sees. Otsustasin ennast veidi hellitada ning olin endale klassikalise massaaži broneerinud kuid juba linnast välja jõudes taipasin, et mul ei õnnestu kuidagi kokku lepitud ajaks Vihula öko spa-sse jõuda ning minu õnneks sain aega veidi edasi nihutada. Massöör oli meesterahvas, mis mind esialgu veidi hirmutas, aga õigepea sain aru, et mul on väga vedanud, sest tegemist oli tõelise professionaaliga kes oskas väga hästi rääkida minu probleemidest ja anda soovitusi kuidas enese eest paremini hoolt kanda. Vihula ökospa on väga luksuslik ning selle kirjeldamiseks saab kasutada ainult ülivõrdeid. Administraatorid on väga meeldivad ja sõbralikud ning sealsed ruumid on väga ilusad.
Kohe kui massaaž lõppes pidin jooksma koolitusele. Selline see kiire elutempo juba on, et ka puhates ja nautides tuleb koguaeg tormata. Aga ma ei kurda, sest ka järgnevad tunnid olid äärmiselt põnevad ning arendavad. Meie koolitaja oli väga armas noor naisterahvas ning me õppisime juhtimist läbi lõbusate mängude. Kõige vahvamad olid mediteerimine ning unistamine ja tulevikust endale kirja kirjutamine.
Seejärel ootas meid rikkalik õhtusöök töllakuuris ning me istusime pika laua taga ning naljatasime ja jutustasime. Õhtu lõppes meil väga põneva teekoolitusega. Proovisime umbes kuute erinevat teesorti, millest igaühel olid oma ravivad ning maagilised võimed. Mõni tee ravis külmetust, teine aitas säilitada head figuuri ning mõni lausa pani armuma. Teejoomise kõrvale räägiti meile põnevaid lugusid Vihula mõisahärradest ning ajaloost ja kõige lõpuks oli seespidine massaaž, mis tähendas ühte pitsikest head rummi:)
Järgmisel hommikul jalutasime läbi uduse mõisapargi peamajja hommikusöögile. Selles hommikus oli midagi väga salapärast ning nautisin meeldivas seltskonnas tervislikku hommikueinet.
Seejärel jätkasime koolitusega. Analüüsisime ennast juhina ning saime teada enda tugevad ning nõrgad küljed. Paljud osalejad olid üllatunud kui said teada, et nad teatud isiksusetüübile nii tugevalt sarnanesid ning et nende käitumises domineerivad just need käitumismallid.
Pidime ka ühe vahva rollimängu maha pidama. Meie valikuks osutus populaarne näosaade ning meie parodeerija ülesandeks oli tiigrikutsu.
Eliza tungival soovil tutvusime ka kohalike vaatamisväärsustega. Kuna fotograafi polnud käepärast sai pilt veidi vildakas.
Väga vahva oli Teiega tüdrukud!
Igas hetkes on midagi, kõigis päevades peidus ilusat, mälestusi ei saa meilt keegi ära võtta, jäädvustades saame neid vaid värskemalt südames kanda.
Tuesday, November 26, 2013
Thursday, August 8, 2013
Meie esimene pulma-aastapäev
Meie esimese pulma-aastapäeva tähistamise viisi otsustasime ära juba enne abiellumist, sest ühes pulmamängus oli peaauhinnaks õhtusöök koos meiega sellel tähtsal päeval. Olin juba ammu tahtnud külastada restorani Tchaikovsky, aga kuna tegemist on ühe parima restoraniga Eestis siis tahtsin seda hoida millegi erilise tähistamiseks. Meie esimene pulma-aastapäev tundus just täpselt nii eriline ja tähis. Anna võitis meie pulmas selle mängu ning sai peaauhinna ja võttis oma kallima Kaspari kaasa.
Karolin tegi mulle ilusad lokid, meigi tegin endale ise ning päevituse saime Hispaaniast. Panin selga türkiissinise kleidi, mis kapis juba veidi enam kui kuu oma kandmisjärge ootas. Kandsin türkiissiniseid kingi, mis olid mul jalas ka meie pulmapäeval ning ka samu kõrvarõngaid, millega ma abiellusin. Vanalinnas saime kokku meie fotograafi Sandraga ning tegime väikese sessiooni, mille viimased pool tundi pildistasime koos Kaspari ja Annaga. Kaspar ja Anna tegid meile väga armsa kingituse- saame kõik koos teatrisse minna:)
Lisan siia ka mõne lemmiku pildi sellest sessioonist.
Restoranis saime valida endale parima laua ning olime väga põnevil. Tellisime pardirinda ning hiidlesta, mille kõrvale jõime Bourgogne pinot noiri. Magustoiduks tellisime shokolaadikooki ja brüleekreemi. Iga natukese aja tagant toodi meile tervitus koka poolt. Kõigepealt pakuti meile seenecappuccinot, seejärel huvitavaid krõbedaid kõpsetisi ning kõige lõpuks hõbedasel kandikul erinevaid maiustusi ja trühvleid. Teenindus oli väga meeldiv ning tasemel, kelner, kes kandis valgeid kindaid kirjeldas kõigi toitude koostisosasid ning tegemisviisi väga täpselt ja huvitavalt ja kõik toidud ning vein maitsesid suurepäraselt. Restorani sisekujundus oli väga peen ja luksuslik, laudadel olid imeilusad valged luiged, seinu kaunistasid suursugused maalid ning toolidel olid sametised katted.
Karolin tegi mulle ilusad lokid, meigi tegin endale ise ning päevituse saime Hispaaniast. Panin selga türkiissinise kleidi, mis kapis juba veidi enam kui kuu oma kandmisjärge ootas. Kandsin türkiissiniseid kingi, mis olid mul jalas ka meie pulmapäeval ning ka samu kõrvarõngaid, millega ma abiellusin. Vanalinnas saime kokku meie fotograafi Sandraga ning tegime väikese sessiooni, mille viimased pool tundi pildistasime koos Kaspari ja Annaga. Kaspar ja Anna tegid meile väga armsa kingituse- saame kõik koos teatrisse minna:)
Lisan siia ka mõne lemmiku pildi sellest sessioonist.
Restoranis saime valida endale parima laua ning olime väga põnevil. Tellisime pardirinda ning hiidlesta, mille kõrvale jõime Bourgogne pinot noiri. Magustoiduks tellisime shokolaadikooki ja brüleekreemi. Iga natukese aja tagant toodi meile tervitus koka poolt. Kõigepealt pakuti meile seenecappuccinot, seejärel huvitavaid krõbedaid kõpsetisi ning kõige lõpuks hõbedasel kandikul erinevaid maiustusi ja trühvleid. Teenindus oli väga meeldiv ning tasemel, kelner, kes kandis valgeid kindaid kirjeldas kõigi toitude koostisosasid ning tegemisviisi väga täpselt ja huvitavalt ja kõik toidud ning vein maitsesid suurepäraselt. Restorani sisekujundus oli väga peen ja luksuslik, laudadel olid imeilusad valged luiged, seinu kaunistasid suursugused maalid ning toolidel olid sametised katted.
Wednesday, August 7, 2013
Barcelona
Esmaspäeval ärkasime varem kui eelmistel hommikutel, sõime korraliku hommikueine ning jalutasime rongijaama. Väga põnev oli jalutada mööda selliseid tänavaid kus turiste oli vähe ning elasid ning toimetasid pigem Salou kohalikud elanikud. Sõitsime rongiga veidi rohkem kui tunni ning olimegi Barcelonas. Esimene mulje maa alusest rongipeatusest päevavalgusesse jõudes oli suurepärane. Meid võttis vastu imeilus päikeseline päev ning võrratu arhidektuur. Andres sisestas oma telefoni meie hotellid koordinaadid ning hakkasime liikuma. Need paar kilomeetrit möödusid kiiresti, sest kõikjal oli põnev ning uudishimu oli suur.
Barcelonas peatus
ime hotellis Espana Ramblas. Meie hotell asus kohe peatänava La rambla lähedal. La rambla, mida tuntakse ka Las Ramblas nime all on viis omavahel otsapidi ühedatud, puudega ääristatud jalakäijate tänavat, mis pn pungil kaupmehi, tänavakunstnike, elavaid kujusid, muusikuid, pantomiime, lillepoode, kohvikuid ja palju muud huvitavat. Hotell kus me peatusime avati esmakordselt 1859-dal aastal ja oli hiljuti renoveeritud. Hotelli sisekujunduses on palju Barcelona modernismi ja luksuslikult sisustatud toad, restoran ning baariala lasevad külastajatel tunda ennast kui tõelises palees. Suursugused lühtrid, nikerdustega keerdtrepid, kuldsed liftinupud ja inglite kujutistega kamin olid vaid vähesed muljet avaldanud detailid. Registreerisime ennast hotelli sisse, portjee aitas meid tuppa ning Barcelona avastamine võiski alatata.

Barcelonas peatus

Sunday, July 28, 2013
Salou
Täna on meil viimane päev Hispaania kuurortis Salous. Oleme saanud palju päevitada, ujuda, jalutada, unistada, lebotada, süüa ja veini juua :) Salou on väike kohakene, mis asub umbes 100 km Barcelonast lõuna poole. Siin on väga kena rannapromenaad ning palju ilusaid purskkaevusid. Meie hotell asub rannale väga lähedal ning üldse on siin kõik mõnusalt kompaktne. Linn on küllaltki lihtne ja armas ning uhket arhidektuuri siin eriti ei ole. Eksootikat lisavad erinevas suuruses palmid ja armsad lilled. Hooned on enamasti vahemerele omase välimusega ning pigem igavad ja heledates toonides ( võibolla tuleb see sellest, et päike on neid palju pleegitanud). Kõik poed on ennast tänavatele kolinud ning kaup mida nad müüvad meenutab suuresti turukaupa. Söögikohti on siin erinevaid, aga silma on jäänud ohtralt erinevaid pubisid ja jäätisekohvikuid. Meid kõnetatakse päevas vähemalt kümme korda vene keeles, mis on päris häiriv. Tundub, et siin on põhiliselt venelased ja hispaanlased.
Ühel õhtul kui jalutasime rannas ning nautisime päikeseloojangut hakkasid purskkaevud värvi vahetama ning sellest kujunes uhke vee ja valgusshow. Järgmise õhtul jalutasime rannas ning otsustasime natuke kaugemale minna ning avastasime väikese tee mis viis kalju äärest ühte teise rannasoppi. See oli väga mõnus õhtu. Pärast jälgisime kentsakat modellicastingut, kus enamus modellihakatised olid ülekaalulised ja lühikesed või lihtsalt koleda näoga. Temperatuur on keskmiselt 30 kraadi, aga see on täiesti talutav ning kui hakkab palav saab ennast vette kasta või mõnda konditsioneeriga kohvikusse külma jooki nautima sättida.
Peatume H10 hotelliketi 4* hotellis"Vintage salou". Tegemist on päris suure hotelliga, mille esimesel korrusel asub reception, baarid, restoran ja hiigelsuur lobby-nii suurt lobby pole meil varem üheski teises hotellis olnud. Hotellil on ka sisehoov kus on bassein ja päevitustoolid ning kohviku ja esinemiste ala. Päeval on põhiliselt lasteprogramm ning õhtutu on diskotümps- põhiliselt vaka-vaka ja Nosa:)Neist lugudest on küll kergelt siiber juba. Ühel õhtul mängiti ka Spanish guitari ja saksofoni- see oli tõeliselt mõnus. Üks muusikapala kõlas ka filmist"Vicky Christina Barcelona". Meie basseini ja merevaatega (Andres avastas, et ühe kõrge hoone vahelt natuke paistab)tuba asub viiendal korrusel. Tuba vajaks väikest värskendusremonti, aga muidu on tipp- topp ning kõik vajalik alates konditsioneerist lõpetades fööniga on meil olemas.Hotellis on mingi teema lampide ja kujukestega, sest neid on kõikjal ja igas suuruses. Õhtuti pannakse põlema suuri ja ilusaid küünlaid ja iga päev on vaasides värsked lilled.
Hommiku- ja õhtusööki sööme me meie hotellis ning see on väga rikkalik. Kõigepealt on võimalik valida kellaaega millal sööma tulla, seejärel saab valida kas istuda hoovis, akna all, taga restorani osas või hoopis buffetlaua kõrval. Seejärel on võimalik valida endale suure hulga erinevate toitude hulgast see lemmik või proovida neid kõiki. Mõned näited toiduvalikutest: praemuna, munapudru, omlett, keedetud muna koorega, kuum shokolaadikook jäätisega, hiigelkrevetid, kala igas erinevas olekus, paella, liha, pastad, erinevad puu- ja juurviljad, shokolaadi purskkaev, mussee, cream brule, jäätised jne,
jne. Õhtune programm algab enamasti kell 21. Meil on kujunenud juba traditsiooniks siis endale laud hoovis valida ning juua veini või siidrit ning imestada kummalise programmi üle...va. see üks ilus ōhtu.
Hotellis on ohtralt lapsi....alatest beebidest kuni pubekateni välja ning nendega tehakse siin igasugu ringmänge ja sõjamaalinguid.
Oleme hakanud siin palju lastest rääkima, et huvitav millised nad tulevad meil ja kuidas me nendega koos puhkamas käiksime ja kuidas see kõik mõjutaks meie omavahelist suhet. Meie läbisaamine on päris hea olnud kui mõned üksikud seigad välja arvata. Puhkusel on alati aega rohkem jutustada ja üksteist hellitada ning pikki ja sisukaid vestlusi pidada. Just õhtutel on mingi maagiline võime viia meid mõtetega minevikku, panna meid unistama erinevatest maailma paikadest ning rääkida südamest südamesse oma mõtetest ja unistustest seoses tulevikuga.
Kõige olulisem, mida ma reiside juures armastan on see hetkes olemise nauding ning see vaimu ja mõtete puhtus ning maailma avastamise kirg ja uute kohtade salapära.
Wednesday, July 24, 2013
suvepuhkus Hispaanias
Kell 7.30 äratus
Kell 8.00 hommikusöök ja viimaste asjade pakkimine
Kell 9.00 sōit Kaku ja Richardi juurde
seejärel sõitsime sadamasse, jätsime head aega ja läksime laeva. Seekord sōitsime Soome Tallinki laevaga Superstar ja võrreldes meie eelmise tallinki kogemusega oli see hoopis omaette klass. Laev on väga ilus ja puhas ning seal on mitmeid ilusaid restorane ja baare ning laeva esiosa oli hiigelsuure klaasaknaga ning seal asus lobby kust avanes imeilus vaade merele. Meri oli rahulik ning päike paistis ja meie nautisime oma lattesid ja tegime plaane juba järgmiseks reisiks.
Kell 12.40 jōudsime sadamasse ning Egon tuli meile vastu ja sõidutas meie Vanta lennujaama. Nii tore, et meil on nii abivalmid sugulased :)
Registreerisime oma pagasi ära ning läksime turvakontrolli. Seejärel sōime kerge eine ning jalutasime ringi. Lennujaamas domineerisid asiaadid, aga pole ju midagi imestada, sest finnair on sealsel turul päris aktiivne.
Kell 17.05 algas boarding ning kell 17.25 täpselt plaanipäraselt tōusime ōhku. Finnairile jätkub meil ainult kiidusōnu, sest lennuk oli väga mugav ning teenindus oli hea ja sõbralik.
Kell 20 kohaliku aja järgi maandusime Barcelonas ning läksime Salou bussile. Buss oli rahvast täis ning alles viimasel hetkel avastasime, et kōigil teistel on piletid ja meil ei ole. Andres jooksis siis kiiresti neid ostma ja mina hoidsin bussi kinni :)
Kōik läks hästi ja umbes kell 23.00 jõudsime kohale. Meie hotelli check in oli veidi kummaline, sest adminn ei suutnud kuidagi oma arvutist meie riigikoodi leida ning seejärel ei suutnud ta meie kummalise maa id- kaartidelt leida dokumendinumbrit. Lisaks sellele kommenteeris ta midagi meie kohta teisele adminnile kui me lifti ootasime:)
Meie hotell asub väga heas kohas, rand on viie minutise jalutuskäigu kaugusel. Hotelli lobby ja baarid, restoranid on ilusad ja huvitava disainiga ning hinnad väga mõistlikud. Kahjuks on palju selliseid
detaile mis nōudliku eestlase jaoks on väga olulised, aga hispaanlaste jaoks jäävad tähelepanuta.
Kohe kui oma tuppa jõudsime avastasime, et akna all basseini ääres käib veel hoogne disko ning kartsime, et magamisest ei tulegi midagi välja. Õnneks pandi ühel ajal muusika kinni ja kōik unelembelised said magada.
Kell 8.00 hommikusöök ja viimaste asjade pakkimine
Kell 9.00 sōit Kaku ja Richardi juurde
seejärel sõitsime sadamasse, jätsime head aega ja läksime laeva. Seekord sōitsime Soome Tallinki laevaga Superstar ja võrreldes meie eelmise tallinki kogemusega oli see hoopis omaette klass. Laev on väga ilus ja puhas ning seal on mitmeid ilusaid restorane ja baare ning laeva esiosa oli hiigelsuure klaasaknaga ning seal asus lobby kust avanes imeilus vaade merele. Meri oli rahulik ning päike paistis ja meie nautisime oma lattesid ja tegime plaane juba järgmiseks reisiks.
Kell 12.40 jōudsime sadamasse ning Egon tuli meile vastu ja sõidutas meie Vanta lennujaama. Nii tore, et meil on nii abivalmid sugulased :)
Registreerisime oma pagasi ära ning läksime turvakontrolli. Seejärel sōime kerge eine ning jalutasime ringi. Lennujaamas domineerisid asiaadid, aga pole ju midagi imestada, sest finnair on sealsel turul päris aktiivne.
Kell 17.05 algas boarding ning kell 17.25 täpselt plaanipäraselt tōusime ōhku. Finnairile jätkub meil ainult kiidusōnu, sest lennuk oli väga mugav ning teenindus oli hea ja sõbralik.
Kell 20 kohaliku aja järgi maandusime Barcelonas ning läksime Salou bussile. Buss oli rahvast täis ning alles viimasel hetkel avastasime, et kōigil teistel on piletid ja meil ei ole. Andres jooksis siis kiiresti neid ostma ja mina hoidsin bussi kinni :)
Kōik läks hästi ja umbes kell 23.00 jõudsime kohale. Meie hotelli check in oli veidi kummaline, sest adminn ei suutnud kuidagi oma arvutist meie riigikoodi leida ning seejärel ei suutnud ta meie kummalise maa id- kaartidelt leida dokumendinumbrit. Lisaks sellele kommenteeris ta midagi meie kohta teisele adminnile kui me lifti ootasime:)
Meie hotell asub väga heas kohas, rand on viie minutise jalutuskäigu kaugusel. Hotelli lobby ja baarid, restoranid on ilusad ja huvitava disainiga ning hinnad väga mõistlikud. Kahjuks on palju selliseid
detaile mis nōudliku eestlase jaoks on väga olulised, aga hispaanlaste jaoks jäävad tähelepanuta.
Kohe kui oma tuppa jõudsime avastasime, et akna all basseini ääres käib veel hoogne disko ning kartsime, et magamisest ei tulegi midagi välja. Õnneks pandi ühel ajal muusika kinni ja kōik unelembelised said magada.
Thursday, July 18, 2013
Restoran Chedi
Sellel aastal sättisime Andrese sünnipäeva puhul ennast restorani Chedi. Andres tahtis juba ammu sinna uudistama minna ning nüüd oli selleks ideaalne põhjus. Olin üllatunud, et ma polnud varem üldse tähele pannud, et restoran asub just seal kus ta asub kuigi jalutan väga tihti sellel tänaval kui juuksurisse lähen.
Kui kohale jõudsime juhatas ettekandja meid lauda. Meie kahene lauake oli reserveeritud tagumisse nurka ning sealt avanes päris hea vaade tervele restoranile. Chedi sisekujundus on väga huvitav ja idamaine on segatud modernsega ning õhustik on põnevust tekitav. Laud oli kaetud väga minimalistlikult....pabersalvrätikud, söögipulgad. Mulle oleks meeldinud laudlinaga kate ning veidi rohkem valgustust. Menüü juures me väga pikalt ei peatunud, sest mitmed sõbrad olid meil soovitanud proovida kindlasti PI PA parti ning magustoidust proovisime shokolaadisufleed vaniljejäätisega.
Minul oli võimalus ka head veini nautida, aga Andresel tuli pärast rooli istuda. Part oli väga hea ning riis serveeriti ilusates bambusnõudes, aga magustoit erilist vaimustust ei tekitanud. Teenindus oli viisakas, aga meie jaoks veidi aeglane ning teenindaja napisõnaline. See restoran kuulub 50 parima Eesti restorani hulka ning sai ka meie topis endale kõrge koha.
Subscribe to:
Comments (Atom)
.jpg)






