Jaanuarikuu
viimasel päeval alustasime oma teekonnaga lumisest Tallinnast
päikeselistele Seishellidele. Meie esimene lend helsingisse
kestis 30 minutit ning Sofi oli ààrmiselt eeskujulik beebi. Helsingi
lennujaamas otsisime ülesse minu lemmikkohviku Starbucksi ja läksime
sinna kohvi/kooki nautima ning jäime oma Doha lendu ootama. Järgmised
lennud olid meil Qatar airwaysiga ja ma pean nôustuma
sellega,et tegemist on tôesti ühe maailma parima lennufirmaga. Lennukid
olid mugavad, teenindus oli väga hea, süüa/juua pakuti tihti ning see
oli isegi väga maitsev. Neil oli isegi spetsiaalne toit beebidele, mida
me sel korral siiski veel ei katsetanud. Sofi
sõi kodus putru ja meil olid juurikad ning mitmesugused kuivikud/näksid
ning pirnipüreed kaasas.
Helsingi Doha lend, mis kestis umbes 6,5h läks üle ootuste hästi, Sofi magas enamuse lennuajast maha ning ülevaloleku aja oli rahulik ja rôômus.
Ainuke negatiivne asi oli minu tagumik mis pidevalt ära suri kuna pidin sundasendis olema, sest laps magas mu süles. Nii ma siis muudkui nihelesin ja üritasin oma olemist mugavamaks sättida.
Doha lennujaam oli minu jaoks veidi hirmutav, suured inimmassid keset ööd, tohutul hulgal erinevaid kultuure ning pead pòòritama panevalt suur lennujaam kus tekkis tunne nagu oleks ajas edasi rànnanud.
Lend Seishellidele kestis 4,5h, Sofi jäi kohe magama kui lennukis kohad sisse vôtsime ja ärkas 30 minutit enne maandumist väga heas tujus. Maale minek käis kiiresti, sest sisenemise jaoks vajalikud dokumendid saime juba lennukis ära täita. Kui kohvrid kätte saime oli ühel neist rist peale tômmatud ning julgestustöötaja kutsus meid kôrvale et kott läbi otsida. Sofi juurikad konfiskeeriti ning meie nimed pandi kirja. Mis siis ikka, lootsime et toidupoest saame uued ja ônneks saimegi. Olime endale lennujaama transfeeri vastu tellinud ning meie rôômuks ta ootaski meid sildiga ja oli igati sôbralik mees. Sôit hotelli polnud ônneks pikk ning ôigepea jôudsime meie esimesse majutuskohta eedeni saarele. Tegemist on erasaarega, mis on valvuri ja tôkkepuuga piiratud. Saarel on villad ja korterid ning imeilusad valge liiva, türkiissinise veega erarannad ainult saareelanike jaoks. Lisaks sellele on imeilusad rohelised troopilised pargid, jahisadamad ning kaubanduskeskus kus asuvad ka restoranid ja kohvikud. Igal saareelanikul oli oma golfiauto millega ringi liigelda, nii ka meil. Nii me siis sõitsime juuksed tuule käes lehvimas ning nautisime saare ilu. Hommikuti einestasime oma terrassil ja õhtuti käisime restoranis ning jätsikohvikutes.
Päeva jooksul käisime mitu korda rannas, ujusime, päevitasime ja korjasime imeilusaid rannakarpe ja kive.
Helsingi Doha lend, mis kestis umbes 6,5h läks üle ootuste hästi, Sofi magas enamuse lennuajast maha ning ülevaloleku aja oli rahulik ja rôômus.
Ainuke negatiivne asi oli minu tagumik mis pidevalt ära suri kuna pidin sundasendis olema, sest laps magas mu süles. Nii ma siis muudkui nihelesin ja üritasin oma olemist mugavamaks sättida.
Doha lennujaam oli minu jaoks veidi hirmutav, suured inimmassid keset ööd, tohutul hulgal erinevaid kultuure ning pead pòòritama panevalt suur lennujaam kus tekkis tunne nagu oleks ajas edasi rànnanud.
Lend Seishellidele kestis 4,5h, Sofi jäi kohe magama kui lennukis kohad sisse vôtsime ja ärkas 30 minutit enne maandumist väga heas tujus. Maale minek käis kiiresti, sest sisenemise jaoks vajalikud dokumendid saime juba lennukis ära täita. Kui kohvrid kätte saime oli ühel neist rist peale tômmatud ning julgestustöötaja kutsus meid kôrvale et kott läbi otsida. Sofi juurikad konfiskeeriti ning meie nimed pandi kirja. Mis siis ikka, lootsime et toidupoest saame uued ja ônneks saimegi. Olime endale lennujaama transfeeri vastu tellinud ning meie rôômuks ta ootaski meid sildiga ja oli igati sôbralik mees. Sôit hotelli polnud ônneks pikk ning ôigepea jôudsime meie esimesse majutuskohta eedeni saarele. Tegemist on erasaarega, mis on valvuri ja tôkkepuuga piiratud. Saarel on villad ja korterid ning imeilusad valge liiva, türkiissinise veega erarannad ainult saareelanike jaoks. Lisaks sellele on imeilusad rohelised troopilised pargid, jahisadamad ning kaubanduskeskus kus asuvad ka restoranid ja kohvikud. Igal saareelanikul oli oma golfiauto millega ringi liigelda, nii ka meil. Nii me siis sõitsime juuksed tuule käes lehvimas ning nautisime saare ilu. Hommikuti einestasime oma terrassil ja õhtuti käisime restoranis ning jätsikohvikutes.
Päeva jooksul käisime mitu korda rannas, ujusime, päevitasime ja korjasime imeilusaid rannakarpe ja kive.
Ühel
reedel(ilmselt sellelsamal kui Andresel sai kõrini väga kallist ja
suhteliselt kehvast toidust) otsis A tripadvisori abiga
meile õhtustamiseks restorani. Ja voilaa oligi kohe seal kehvade
restoranide nurga taga peidus ja toit maitseski päris hea ning ka hinnad
olid talutavad. Lisaks oli meil imeilus vaade jahisadamale kus oli ikka
kõiksuguseid paate ning eriti ilus vaade oli 160
miljoni eurone luksusjaht mis kohe seal samas restorani juures parkis.
Vaatamisväärsusi saarel eriti ei ole, põhiliselt külastatakse teisi saari. Meie otsustasime sel korral saaretrippe mitte ette võtta, sest need tundusid liiga ebamugavad nii väikese lapsega. Natuke me küll käisime ringi ja külastasime botaanikaaeda kus olid hiigelsuured kilpkonnad ja pealinna kus tegime tururingi ning nägime saart ka taksoga sõites sest pool reisist veetsime me saare teises otsas (kokku kestis meie reis 3nädalat) Avani hotellis.
Seal oli ilus rand, mis küll päris paradiisiranda ei meenutanud, ilus suur hooviala ja kahjuks küllaltki kehv toit. Õnneks taipas A meile õhtusöögid rootsi lauda broneerida ning sealsest valikust võis leida küllaltki häid toite.
Millega siis arvestada kui reisida 10-kuuse beebiga(Kuna meie reis on nii pikk siis sai laps vahepeal 11-kuuseks).
Uneajad (hea kui nii pikad lennud toimuksid ööune ajal ning ka reisil tuleks võimalikult palju lapse režiimiga arvestada ja ka sellega et ta võib seda reisil muuta).
Kôige kuumemal ajal toas olla. Meie kàisime vahetustega pàevitamas.
Tegevused lastega (hea kui on lastele màngutuba, park kus saab kiikuda jne). Esimeses peatuspaigas oli meil imeilus park ja hotellis oli lastele mängutuba.
Uv riided, sest need kaitsevad päikese eest ja samas on nendega mugav ujuma minna ja ei pea kogu keha kreemitama.
Vaatamisväärsusi saarel eriti ei ole, põhiliselt külastatakse teisi saari. Meie otsustasime sel korral saaretrippe mitte ette võtta, sest need tundusid liiga ebamugavad nii väikese lapsega. Natuke me küll käisime ringi ja külastasime botaanikaaeda kus olid hiigelsuured kilpkonnad ja pealinna kus tegime tururingi ning nägime saart ka taksoga sõites sest pool reisist veetsime me saare teises otsas (kokku kestis meie reis 3nädalat) Avani hotellis.
Seal oli ilus rand, mis küll päris paradiisiranda ei meenutanud, ilus suur hooviala ja kahjuks küllaltki kehv toit. Õnneks taipas A meile õhtusöögid rootsi lauda broneerida ning sealsest valikust võis leida küllaltki häid toite.
Millega siis arvestada kui reisida 10-kuuse beebiga(Kuna meie reis on nii pikk siis sai laps vahepeal 11-kuuseks).
Uneajad (hea kui nii pikad lennud toimuksid ööune ajal ning ka reisil tuleks võimalikult palju lapse režiimiga arvestada ja ka sellega et ta võib seda reisil muuta).
Kôige kuumemal ajal toas olla. Meie kàisime vahetustega pàevitamas.
Tegevused lastega (hea kui on lastele màngutuba, park kus saab kiikuda jne). Esimeses peatuspaigas oli meil imeilus park ja hotellis oli lastele mängutuba.
Uv riided, sest need kaitsevad päikese eest ja samas on nendega mugav ujuma minna ja ei pea kogu keha kreemitama.
Mütsid (meil oli müts samuti uv kaitsega ja pikema kaelaosaga)
Lapse söök (pakkisime õnneks üsna palju toitu kaasa, sest sealses poes oli väga kehv valik).
Jääda rahulikuks!Ja mitte ainult meeleseisundi mõttes vaid ka planeerida vähem ja vaadata rohkem jooksvalt, sest kunagi ei tea kuidas lapse tuju reisi ajal on.
Lapse söök (pakkisime õnneks üsna palju toitu kaasa, sest sealses poes oli väga kehv valik).
Jääda rahulikuks!Ja mitte ainult meeleseisundi mõttes vaid ka planeerida vähem ja vaadata rohkem jooksvalt, sest kunagi ei tea kuidas lapse tuju reisi ajal on.
