Nai harn ja weekend market

Esimesed päevad möödusid meil minu nohu ravides ( peamiselt päikesega) ja ajavahest ning magamatusest taastudes. Peesitasime basseini ääres ja rannas ning nautisime kohalikku kööki ja mahlaseid puuvilju. Eriliseks hitiks on siin saanud kookospiim mida otse kookose seest kõrrega juuakse. Minu suureks üllatuseks maitseb Tai õlu väga hästi ja aitab janu kustutada.
Olen avastanud Tai toitude hulgast söögi nimega Phad Thai, mis kujutab endast nuudleid koos kana, mereandide, mitmesuguste juurviljade ja kastme ning pähklitega.
Selleks, et kuhugi minna tuleb Tais liikuda enamus ajast transpordiga, sest vahemaad on piisavalt pikad ja jalakäijate peale pole keegi mõelnud. Kohalikud sõidavad suures osas rolleritega ringi, aga ka autosid on siin palju teedel ja lisaks sellele on liiklus vasakpoolne ning ühestki eeskirjast siin kinni ei peeta.
Transpordiga on siin keeruline lugu, ühistransporti siin ei eksisteeri turistide jaoks (bussipeatusi pole ja transport sõidab kauge kaarega populaarsetest kuurortitest mööda) ja taksod ning tuk tukid on kallid. Räägitakse isegi mingisugusest tuk tuki maffiast kes pidi seisma ühistranspordi vastu ja hoidma hinnad tohutult kõrged.
Kolmandal päeval tekkis meil tahtmine kuhugi sõita ja läksime vastuvõttu transporti tellima. Hind oli veidi soolane, aga kohe kui meie luksbuss ette sõitis ja viisakas autojuht meid nahkistmetega lõhnastatud sõidukisse sisse aitas tundsime, et oleme teenust kogu raha eest saanud. Lisaks sellele ootas juht meid 4 h turu kõrval ära ja sõidutas tagasi hotelli.
Sõitsime Phuket towni weekend marketile. Tegemist on sellise üpris suure turuga kus müüakse põhimõtteliselt kõike ja enamik kaupa saab andale 100 bahti eest lunastada, mis ei tee rohkem ega vähem kui 2,5 eurot.
Põnev oli vaadata mida kõike kopeeritakse, lausa I- phone uusima mudeli võib endale väikese raha eest osta. Kõige huvitavam osa oli toit- pakuti nii palju selliseid sööke mida ma kunagi näinud ei olnud. Tõeliselt palju tänavatoitu valmis otse meie silme ees. Viisime sealt kaasa küpsetatud vähid kastmes ja minu suurt lemmikut sushit, mille eest pidime maksma vaid 2 eurot.

Ühel hetkel hakkas sadama, sadu muutus iga hetkega tugevamaks ja varsti oli juba tõeline padukas, aga kaupmehed ja ostlejad olid ülichillid, jalutasid vihmas edasi jalad üleni lombis ja meie ka.
Mingi katuselaadne asi seal siiski oli ja pisikestesse putkadesse sai sisse astuda nii et päris läbi me ei vettinud.
Kui hotelli tagasi jõudsime oli väljas tõeline äikesetorm, sellist vihma äikest ja müristamist polegi varem näinud, isegi üks imeilus valge liblikas lendas meie tuppa varjule.
Mul tekkis ikka väike hirm ka selle paugutamise peale, sest ega see torm siin dzunglis pole midagi tagasihoidlikku ja tavapärast meie jaoks.
Täna on meil viimane õhtu Nai harnis ja homme sõidame juba järgmisesse sihtkohta milleks on Karon beach. Käisime veel viimast korda juba armsaks saanud rannarestoranis söömas ja jalutasime päikeseloojangul rannas.
Järgmine postitus tuleb juba uues kohas.